*Our Dream , Part 1*

/Kerli vaatenurk/

Vibreeriv helin turises mööda öökappi. Kell sai just 7 hommikul, järgmine pikk päev koolis. Üles ajades panin äratuse kinni ning lonkisin vannitoa poole. Elades suures majas koos oma õega sain õnneks enda tuppa ka vannitoa. 

Õde on mul juba 22.aastane, jahm suur õde mul whuupidoo, mitte just kõige lahedam asi. Ta võib mulle kui suurepärase parima sõbra eest olla ,kuid ka nagu mu ema, mis mind ilgelt närvi ajab . Nagu camoon ma olen juba 18 , kuidas ta sellest aru ei saa ,et ma pole enam see väike armas plika kes millegagi hakkama ei saanud. Tõsiselt masendav . Siiski armastan teda jubedalt ,kuna ta on ka üks nendest „coolidest“ õdedest. Lubab pidu panna jne. Aga kahjuks peab ka tema piiri.

Tagasi siis minu juurde. Lippasin ruttu pessu. Pesust välja tulles ja juukseid kuivatades , haarasin kaplilt oma telefoni ning helistasin Natalyle , käin temaga iga hommik koos koolis. Teistega saame koolis kokku. (M-mina , N-nati)

M- Tsaukki unimüts, kaugel oled?

N-(üpris väsinud häälega) Hei , kuule just ärkasin , kohe pessu ja siis hakkan tulema , ma helistan kui kohal , okei ?!

M- pfft arvata oli ju (väikse muigega) dvj helista siis. Byeeeeee

N- tsaukki

Panin telefoni tagasi kapile ning läksin riidekappi sorima , mida selga panna. Pika otsimise peale leidsin ka lõpuks midagi sobivat.

(Kerli , riietus ja soeng)

 

Enne uksest väljumist , võtsin endale õuna teepeale kaasa ja karjusin siis Kertule (minu suure õe nimi) : „Tsauki , ma lähen nüüd , olen kusgil kolme aeg kodus ... ADIOS !“ tegin veel käega uhkelt lehva ja astusin välja.

Kõnnitee peale astudes helises mu telefon , urgitsesin selle kotist välja. See oli Nati , ta andis märku ,et on jõudnud meie tavalisse kokkusaamis kohta. Selleks oli nurgataga asuv vana kauplus. Oleme seal saanud kokku juba kui olime alles väiksed põnnid.

Keerasin lõpuks teepealt kõrvale ja juba nägingi Natit seismas , hull padi näos kinni nagu poleks magama läinudki.

„Heihei sleepyhead“ naersin teda kallistades.

„Ära kohe alusta ...“ vastas ta tüdinenud muigel.

„Nooh , mis mingi party hard sul jälle või ?“ küsisin sellepeale.

„Kui venna pidu arvestada siis jah , tra ta kutsus kõik meile ju, sain alles kell 5 magama. Saadaks selle kooli sinnasamusesse praegu.“ Vastas ta väga tõsiselt. Hakkasime ka liikuma kooli poole.

„Ouh laps, võta rahulikumalt , nädala sees siiski , oleksid võinud mulle öelda ju , ma oleks sind enda juurde võtnud.“ Ütlesin talle käe ümber õla pannes.

„Ega jah , hilja juba või mis?!“ ütles ta muiates. Pööritasin vaid silmi selle peale ning naeratasin.

Peagi jõudsime ka kooli ette. Ukse ees seisid teised chickid : Kadi, Ade ja Kaisa.

Kallistasime kõiki ja ajasime oma tavalist plära 1D kohta. Mind nad nagu nii väga ei tõmba aga oma sõprade pärast lähen ma alati teemaga kaasa. Siiski lahe oleks nendesuguste kuttidega kohtuda.

Meie jutuajamise lõpetas tunnikell. 

„Okei näeme siis teiega söögivahetunnil eks?!“ küsis Kadi , Adelt ja Kaisalt.

„Eks ikka , dvj lähme nüüd see mata mutt killib meid ära kui hiljaks jääme!!“ vastas Kaisa Adet käest edasi vedades.

„Tsaukki“ naersin neile järgi. Kiiruga panime ka meie ajaloo tundi plehkat , kui viimane klass siis ka sitaks palju tööd.

Ülejäänud päev läks muidu kiiresti , chickidega läksime peale kooli lahku. Mul on veel õhtul jalka trenn ,niiet kiirustasin ruttu koju.

„Heii , ma koduuuuuuuuuus!“ hõikasin Kertule sõna kodu venitades.

„Kuulen jah .“ vastas ta muigega ukse juurde tulles.

„Mis sa siis täna tegid ah?“ küsisin talt kingi jalast võttes.

„Ahm kuule niisama, käisin shoppamas. Ma õhtul muidu paari tüübiga Pärnu , tulen kusgil paari päeva pärast tagasi , saad sa hakkama?“ küsis ta seinale toetudes.

„Muidugi ,et saan ju cmon sa tead küll ma pole enam mingi tatt ,kes vajab järel vaatamist onju...“ vastasin talle koheselt.

Kertu pööritas silmi sellepeale ning vastas siis :“ Okei , raha sul on eks , ja mingit suurt pidu siin korraldama ei hakka... võtmed sul on onju ja kui vaja mind siis helista.“

Noogutasin vaikselt kaasa. „Teeme nii siis, aga kuule ma pean nüüd trenniks valmis panema.... näeme siis kunagi“ muigasin  talle , kallistasin teda ning tegin väikse põsemusi.

Ta vaid naeratas sellepeale ja läks enda tuppa asju kokku panema.

 

Läksin üles oma tuppa , viskasin koti voodile ja läksin võttsin kapist trennikoti ning hakksin trenni riideid kotti toppima. Asjad koos , vahetasin veel riided , tegin kiirelt ka hobusesaba ning liikusin alla tagasi.

„Okei ma lähen, tsaukkkiii“ hõikasin enne uksest välja astumist Kertule.

„Tsaukki , ole siis korralik onju“ vastas ta mulle tõsiselt.

 

Näitasin keelt talle : „Eks ikka, tsauki“ ütlesin veel ning astusin uksest välja.

Sõitsin bussiga treening platsile ja kõndisin siis rõivistusse ,et riided vahetada. 

Kui olin valmis , kõndisin palliga platsile, teised istusid pingil ootasid treenerit vist.

„Heips, mis siis täna plaanis?“ küsisin kohale jõudes teistelt.

„Kuule treeneril oli mingi tähtis jutt, nüüd ootame teda...“ vastas Kristin.(üks mu trennikaaslastest)

„Okei“ ütlesin ning istusin nende kõrvale maha.

 

Pika ootamise peale saabus ka lõpuks meie treener.

„Niih tüdrukud , sain meile vapustavaid 

uudiseid. Järgmisel nädalal ,siis kui te kõik juba kooli lõpetate , lähme me Londonisse võistlema. Muidugi ennem teete kõik oma eksamid ära jne , kuna  Londoni rahvusvaheline võistlus kestab veel tükk aega siis me jõuame ilusti.“ Rääkis meie treener Johannes virksal toonil.

See oli muidugi vapustav uudis aga ....

NII SEE OLI SIIS ESIMENE OSA (: LOODAN , ET MEELDIS TEINE TULEB PEAGI //KERLI //